Inimese Mälu on Petlik Essay

586 WordsSep 16, 20143 Pages
Neuroloog ja kirjanik Oliver Sacks kirjutas oma autobiograafiasse „Onu Volfram“ lapsepõlvemälestuse Teisest Maailmasõjast ja sellest, kuidas nende Londoni maja taha kukkus pomm. Pärast seda, kui raamat välja tuli, ütles aga üks ta vendadest talle, et see ei olnud nii, kuidas see toimus. Ta ütles, et tegelikult olid nad mõlemad koolis olnud ja nende vanem vend oli kohapeal olnud. See valemälestus oli Sacksi mälus kirja tõttu, mille ta vend kirjutas ja aastate jooksul muutus see mälestus tema enda omaks. Sacks kirjutab aga, et teab, et ta ei saanud seal olla, kuid mälestus on ikkagi nii elav ja ta teab, et see juhtus. Ta tundis, et ta oli seal. Harvardi psühholoog Daniel Schacter ütleb, et mälu paindlikkus on meile küll kasulik, kuid loob pettekujutelmi ja illusioone. Mälu on vajalik selleks, et kasutada mineviku sündmusi, et kujutada ette tulevikku ja hoida end selle ohtude eest. Selle paindlikkus loob aga ka kaitsetust, kuna tekib risk kujutlusvõimet reaalsusega segi ajada. Selline valesti mäletamine juhtub inimestega kogu aeg, kuna inimese mõistus keskendub mälestuste taastamisel teatud mustritele. Rutiinsed tegevused (Frederic Bartlett „Mäletamine“ 1932) muudavad meie mälestusi pannes meid arvama, et asjad juhtuvad nii nagu nad tavaliselt juhtuvad. Näiteks võib inimene mäletada, et sõitis hommikul jalgrattaga tööle nagu tavaliselt, kui tegelikult sõitis hoopis autoga. Samamoodi täidab mälu lüngad, mis pole tõelised, kuid siiski tunduvad sama reaalsed kui päris sündmus. Näiteks ei pruugi inimene mäletada, kes täpselt õhtusöögil kohal olid, kuid kuna tavaliselt näiteks tädi on, siis mälestustesse jääb see õhtusöök sellisena, et tädi oli kohal. Need on valemälestused, mis toetuvad eelnevatele mälestustele ja harjumusele. Paremini kipub inimene mäletama seiku, mis talle eredamaid emotsioone pakkusid või millegi poolest erilised olid. Kuna Sacksi venna kirjutatud

More about Inimese Mälu on Petlik Essay

Open Document