Religioon Ja Kultuur Vana-Roomas

2620 Words11 Pages
Religioon ja kultuur Rooma vabariigis Rooma oli traditsiooniline ühiskond, kus hinnati kõrgelt esivanematelt päritud kombeid ja ellusuhtumist (mos maiorum – vanemate kombed). Ka suurvõimu kujunedes usuti, et riigi üleolek teistest põhineb eeskätt esiisadelt päritud tublidusel, mis annab õiguse teisi valitseda. Samas asus Rooma juba varasest ajast peale asukaid võõrsilt ja roomlased olid muistsetest aegadest alates oluliselt mõjutatud teistest rahvastest, eriti etruskidest ja kreeklastest. Erinevad mõjud segunesuid nii religioonis kui ka konkreetsetes kultuurivaldkondades, mõnes vallas, näiteks religioonis, niivõrd varakult ja tugevalt, et algselt roomapärase tuvastamine pole sageli võmalikki. Jumalad Näib küllalt kindel, et varast rooma usku iseloomustas animism – usk looduse hingestatusesse (animus – lad k hing). Igat asja või elusolendit, seega tervet loodust, peeti hingestatuks ja iga ese sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen (numen). Nuumeneid oli lõpmata palju – igal puul, kivil järvel, loomal jne. Ka igal majal olid oma kaitsevaimud: laarid (lares) kehastasid esivanemate hingi ja penaadid (penates) kaitsesid kodukollet ning tagavarasid. Laaridel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujukesed, millele tähtpäevade puhul annetusi toodi. Peale selle oli igal majal, või õigemini perekonnapeal, oma geenius (genius) – maokujuline kaitsevaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist. Teisalt austasid roomlased ilmselt varakult ka antropomorfseid jumalaid. Arusaam neist põimus aja jooksul sedavõrd ihedalt etruski ja eriti kreeka jumalakujutelmaga, et alg-rooma lähtekoha, kui sellest üldse rääkida saabki, on praktiliselt võimatu tuvastada. Rooma panteoni tipus seisis taeva-, pikse- ja tormijumal Jupiter ( kreeklaste Zeusi). Jupiteri tähtsaim pühamu asus Kapitooliumil, kus temga koos austati ka kahte jumalannat, kes koos jupiteriga moodustasid

More about Religioon Ja Kultuur Vana-Roomas

Open Document